Ajalugu

Tennisemängu sünd

Tennis sai alguse Prantsusmaalt juba umbes 800 aastat tagasi. Siis ei mängitud seda mängu veel reketiga, vaid palli löödi üle võrgu peopesaga, millele varsti tõmmati peale spetsiaalne nahast kinnas. Peagi võeti kasutusele ka puidust, puulabidat meenutavad reketid (keelestikuga reketid ilmusid alles XV sajandil). Seda tennisele eelnenud mängu harrastati algul kloostrite siseõuedel, osalesid mitte ainult noored mungad vaid ka vanemad piiskopid ja kardinalid.

XV sajandil muutus see mäng populaarseks ka Prantsuse kõrgseltskonnas. Mäng levis kiiresti ja sajandi lõpuks olla olnud Pariisis juba 250 (!?) tennisemänguks kohandatud väljakut. Esimesed tennisemängu reeglid anti välja 1590 aastal.

Inglismaale levis tennismängu seeme 16. sajandil ja seda mängisid algul vaid kuninga perekonna- ja õukonnaliikmed.

Neil aastatel tunti seda algelist tennisemängu juba ka Hispaanias, Itaalias, Hollandis, Belgias, Šveitsis, Austria-Ungaris ja ka Rootsis.

XVIII sajandi lõpus – XIX sajandi algul tennise kiire areng seiskus seoses Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadega aga reketeid päriselt kolikambritesse ei visatud.

Uus tõus algas XIX sajandi keskel ja selle algatasid inglise üliõpilased. Inglismaal toimus 1859 aastal tennisematš mitme ülikooli võistkondade vahel. Peagi hakati looma ka tenniseklubisid ja sektsioone kriketi- ja kroketiklubide juurde. Tennis oli muutumas massiliseks mänguks. 19. sajandi 70-ndatel toimus tennises revolutsiooniline muutus – kasutusele võeti kummipallid ja see uuendus võimaldas tennist mängida juba väljas, värskes õhus. Selleks ajaks oli tennis levinud ka Ameerika ja Austraalia mandritele. Ülemaailmseks sportmänguks ei saanud tennis siis veel asjaolu tõttu, et igal pool mängiti seda oma reeglite järgi. Isegi nimetus oli erinev – Inglismaal mängiti n.n. reaaltennist, Austraalias n.n. kuninglikku tennist, Ameerikas n.n.väljakutennist. Olukord muutus aastast 1873, kui Briti armee ohvitser Walter Wingfield patenteeris mängu nimetusega „Sfäristika ehk lawn-tennis“. Sellega ta patenteeris võrgu, võrgupostid, pallid aga ka mängureeglid. Reeglites oli ka muruväljaku kirjeldus, sest Wingfieldi ajal mängiti Inglismaal eranditult murukatetel. 1877 aastal toimus Üleinglismaalise kroketiklubi muruväljakutel Wimbledonis suur turniir, mis muutus kohe ka traditsiooniliseks ja seejärel algas tennise populaarsuse kiire tõus kogu Maailmas.

Tennisereketid olid sajandeid puidust ja keelestikuks kasutati naturaalseid sooni loomasooltest. Möödunud sajandi 70-ndatel püüti toota ka metallraamiga reketeid, kuid need ei leidnud laialdast vastuvõttu. 80-ndatel mindi üle erinevatest fiiberplastikutest valmistatud reketitele.

Tennises kasutatava erilise punktisüsteemi algete kohta liigub erinevaid legende. Kõige tõenäolisem neist on, et 19. sajandil mängiti tennist raha peale ja võidetud punktid tähistasid tookordseid rahamärke.

Igal aastal mängitakse Maailmas sadu tenniseturniire aga kõige tähtsamad neist on Inglismaa; Prantsusmaa, USA ja Austraalia Lahtised Meistrivõistlused. Neid nimetatakse ka Suure Slämmi (Grand Slam) turniirideks. Tänapäeva tennise tihedas konkurentsis on Suure Slämmi (4 turniiri samal aastal) võitmine muutunud äärmiselt raskeks. Viimati tegi seda Steffi Graf.1988 aastal.